RO&AD

Ro Koster ja Ad Kil töötasid 1991. aastast kumbki oma büroos, kuid 2004. aastal otsustasid nad ühisbüroo luua. Arhitektidel oli kohe selge, et nende koostöös on peamised jätkusuutlikkus ja tegutsemislust. Nii on nad teinud erinäolisi projekte siseruumide disainist maastikeni. Hollandis asuva nn Moosese silla disain tõi neile rahvusvahelise tunnustuse ja mitmeid auhindu.

Joke van Hengstum

Joke van Hengstum õppis Rotterdami kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini erialal. Aastal 1971 lõi ta oma isikliku stuudio Van Hengstum Interieurarchitecten ja sellest ajast saadik on mitmed noored sisearhitektid nii Hollandist kui ka välisriikidest oma esimese töökogemuse saanud just sealt. Tehes 1989. aastal koostööd valgustuslahendusi projekteeriva bürooga LITE Amsterdam, hakkas ta ka oma töödes peamist rõhku panema valgustusele.

Joke van Hengstum on olnud 8 aastat õppejõud Arnhemi arhitektuuriakadeemias. Aastatel 1996–1999 oli ta Hollandi sisearhitektide liidu (Beroepsvereniging van Nederlandse Interieurarchitecten – BNI) president. Lisaks on ta osalenud mitmes rahvusvahelises žüriis, ESAG Penningheni sisearhitektuuri osakonnas Pariisis, Deutscher Innenarchitektur Juniorpreisi võistlusel Kölnis ja Fidias Awardsi 2010. aasta võistlusel Belgias. Valgusdisaini külalislektorina on ta õpetanud rahvusvahelisel sisearhitektuuri magistriõppe erialal Piet Zwarti instituudis Rotterdamis.

Alates 2008. aastast on Joke van Hengstum Euroopa Sisearhitektide Nõukogu ECIA (European Council of Interior Architects) president.

SUZIE ATTIWILL

Dr Suzie Attiwill on Austraalias Melbourni RMITi ülikooli arhitektuuri- ja disainikooli sisearhitektuuri eriala kaasprofessor ning õppimise ja õpetamise asedekaan. Alates 1991. aastast on ta tegutsenud nii näitusekujundamise, kureerimise ja kirjutamisega kui ka osalenud teistes interdistsiplinaarsetes projektides Austraalias ja mujal. Attiwilli doktoritöö pealkirjaga „?interior, practices of interiorization, interior designs“ (siseruum, siseruumi loomise praktikad, sisearhitektuur) oli nn praktikapõhine uurimus, mis põhines tema tegevusel kuraatori ja näituste kujundajana ja seadis kahtluse alla valitsevad fenomenoloogilised tõekspidamised siseruumist ja selle loomise praktikast/protsessist.

Attiwill läheneb näituse kujundamisele kui iseseisvale disainiküsimusele, mitte vaid disaini näitavale väljapanekule. Tema uurimistöid on avaldatud mitmetes riikides artiklitena raamatutes ja ajakirjades ning konverentsiettekannetena. Näiteks: „interiorizt“, Brooker, G & L, Weinthal (toim.), The Handbook of Interior Design, Bloomsbury, 2013; „Urban and Interior: techniques for an urban interiorist“, Hinkel, R (toim.), Urban Interior. Informal explorations, interventions and occupations, Germany: Spurbuchverlag, 2011; „Spatial Relations“ in Making Space: artist run initiatives in Victoria Australia: VIA-N, 2007; kaastoimetaja koos Gini Leega, „INSIDEOUT“ IDEA Journal 2005, Brisbane: QUT Press, 2005.

Aastatel 1996–1999 oli Attiwill Craft Victoria kunstilise juhi kohusetäitja. 2006. aastal sai temast kunstnikualgatuse West Space Board juhatuse esimees ja aastatel 2007–2009 oli ta sama organisatsiooni eesistuja. Aastatel 2006–2012 oli Suzie IDEA (Interior Design/Interior Architecture Educators Association – www.idea-edu.com) eesistuja. Ta on ka Urban Interior Laboratory (www.urbaninterior.net) üks asutajaliikmetest ja Austraalia disainiinstituudi liige.

Suzie Attiwillil on doktorikraad sisearhitektuuris (RMIT), magistrikraad disainis (RMIT), bakalaureusekraad sisearhitektuuris (RMIT), bakalaureusekraad kunstiajaloos / India kultuuriloos (Melbourne’i ülikool) ja tarbekunstniku sert (tekstiil).

JÜRI KERMIK

Jüri Kermik asus Brightoni Ülikoolis (Suurbritannia) tööle 2003. aastal. Arendanud välja arhitektuuritehnoloogiate (Architectural Technologies) ning disaini ja käsitöö (Design and Craft) ainekavad, juhib ta praeguseks tulevikudisaini (Design Futures) programmi.

Kermiku töövaldkonnad on nii tööstusliku kui ka käsitöölise tootmise disain ja industriaalajastu alguse kultuuripärand. Tema peamised huvid on aga interdistsiplinaarne disainiharidus, materjalide tehnoloogia ja disainiprotsessi arendamine. Oma akadeemilise karjääri jooksul on Kermik kogunud tuntust disainipedagoogina, lisaks osaleb ta ülikooli õppekavade koostamisel disainivaldkonnas.

TOM CALLEBAUT

Tom Callebaut (1971) õppis sisearhitektuuri erialal Genti Sint-Lucase ülikoolis.

1995. aastal asutas ta sisearhitektuuribüroo tcct, mis teeb projekte nii avalikule kui ka erasektorile, spetsialiseerudes kaasaegsete sakraalruumide disainile.

2001. aastast õpetab Tom Luca disainistuudios arhitektuuriteaduskonna sisearhitektuuri osakonnas.

2013. aastal alustas ta Leuveni ülikoolis (KU) doktoriõpinguid. Tomi uurimuse fookuses on sakraalruumid, see teema sai tõuke tema huvist tänapäevaste pühapaikade vastu. Arhitektuuri käsitletakse kui vahendit, mis annab inimestele võimaluse arendada oma meeli ja kogeda vaimset kirgastumist. Callebauti töö loob seoseid disainipraktikast saadud kogemuste ja uurimise käigus tekkinud teadmiste vahel. Uurimus keskendub sellele, kuidas tekivad uute sakraalpaikadega seotud projektid ja millised on nende pühakohtade peamised tunnusjooned. Praegu on ta oma doktoriõpingutes poolel teel – uurimistöö pealkiri on „Sacred spaces as a (connecting) medium for people in their search for spirituality“ (Sakraalruumid kui (ühendav) kogemus inimestele, kes on vaimsuse otsingul)
(KU Leuven, juhendajad: Joris Geldhof ja Johan Verbeke).

TÜÜNE-KRISTIN VAIKLA

Tüüne-Kristin Vaikla  on kunsti ja disaini doktorant Eesti Kunstiakadeemias, uurimisteemaks ruumi funktsionaalsed muutused hoone ümbermõtestamisel. Ta on tegev erisugustes projektides sisearhitektuurist kunstiinstallatsioonideni ning oli Eesti ekspositsiooni kuraator Veneetsia 13. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil – la Biennale di Venezia 2012. On praktiseeriv sisearhitekt, Vaikla Stuudio asutaja ja partner; juhendab tudengite transdistsiplinaarseid töötubasid Eesti Kunstiakadeemias ning RMIT Ülikoolis (2013); kuulub Eesti Sisearhitektide Liidu nõukotta ning on Eesti Kunstnike Liidu liige.

KAOS

KAOS Arhitektid OÜ alustas tegevust aastal 2010. Põhitegevusalaks on arhitektuuri projekteerimine, sealhulgas nii uute kui ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisprojektide koostamine, sisearhitektuuri ning maastikuarhitektuuri projekteerimine.

Olulise teenusena pakub ettevõte ekspositsioonidisaini, kaubanduspindade ja bürooruumide projekteerimist. Suurematest objektidest on hetkel ehituses Energia Avastuskeskus, Kohtla-Nõmme Kaevanduspark, Eesti Vabariigi saatkond Londonis, Lahemaa rahvuspargi loodushariduskeskus ja Viirelaiu majakavahi kompleks. Kavandamisel on konverentsikeskus Tallinnasse, maastikupark Emumäele, Saku Pruulikoja külastuskeskus, lisaks väiksemad büroo- ja näituste kujundused.

Vastutavad spetsialistid on Margit Aule (arhitekt) ja Margit Argus (sisearhitekt), kellele lisaks töötab büroos 6 inimest. Vajadusel kaasame projektipõhiselt arhitekte ja sisearhitekte.

KAOS Arhitektide looming pakub elamuslikku ruumi, mis arvestab tellija vajadusi, konteksti, hoone funktsiooni ja eesmärke. Omaette väljakutse on ruumiga manipuleerimine, mis tekitab emotsioone ja on meeldejääv.

MORTEN LUND

Morten Lund (1953) omandas bakalaureusekraadi poliitökonoomia erialal Stockholmi ülikoolis ja magistrikraadi arhitektuuri erialal Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias. Tema arhitektikarjäär sai alguse 1984. aastal Taani Raudtee (Danish State Railways) disainiosakonnas. Hiljem on ta palju tuntust kogunud lektorina nii Taanis, Rootsis kui ka Eestis. Samuti on ta välja töötanud loova disaini ning kunsti ja käsitöö õppekavasid Kopenhaageni ülikoolis, Koldingi disainikoolis ja Taani ülikoolis Danish University of Education. Morten on veendunud, et arhitektuuriuurimus saab olla tulemuslik vaid siis, kui teooria ja praktika liita.

2013. aastal sai temast Göteborgi liiklusameti (Gothenburg Traffic Office) esimees ja samal aastal oli ta linnaplaneerimisameti žüriis, mis tegeles 50 meetri laiuse jalakäijate silla hankega.

Peter Dautzenberg

Peter Dautzenberg on 59aastane sõltumatu disainer ja arhitekt, kellel on Amsterdamis oma arhitektuuribüroo pd+p interieur+architecten bni+bna. Ta teeb nii sise- kui ka välisarhitektuuri lahendusi poodidele, töökeskkondadele, elumajadele, lasteasutustele, koolidele, noortekeskustele ja restoranidele. Lisaks loob arhitekt kunstiteoseid avaliku ruumi jaoks.

Ta töötab Amsterdami tehnikaülikoolis inseneriteaduskonnas arhitektuurilise insenerinduse lektorina. Vabal ajal on ta Bijlmeri muuseumi sihtasutuse juhatuse esimees, Hollandi Sisearhitektide Liidu (BNI) juhatuse esimees ja ürituse World Interiors Meeting juhatuse liige.

Peter Dautzenberg on Amsterdami lõunapiirkonna (Bijlmermeeri) saadik ning talle on omistatud Tai-Ati märk ja sellel aastal Peter Kronenbergi kuldsõrmus. Viimase sai mees tänutäheks Bijlmeri muuseumi sihtasutuse panuse eest tüüpilise 60ndate betoonelamu konserveerimise ja uuendamise eest Bijlmermeeris.

hannes praks

Hannes Praks on lõpetanud EKA sisearhitektuuri eriala ja salvestas end jäädavalt Eesti publiku mällu klubi Tallinn pöörase interjööriga (2003, koostöös Villem Valmega). Tema tuntud tööd on näiteks Trendexpress, Rahva Raamat ja Apotheka. Mehega sama sammu astuda on võimatu – ta kõnnib liiga kiiresti ja aimamatuid radu pidi.

MARTIN SAMM

Martin Samm on Tallinnas sündinud ja koolis käinud Eesti soost mees, kes on oma juured sügavalt maasse kinnitanud Lätis. 1993. aastal lõpetas ta ERKI sisekujundajana, aga leiba teenib arhitekti ja talumehena. Samas tuntakse teda kindlasti uues kodus rohkem Skrunda kirikuõpetajana. Samm õppis teoloogiat Riias Lutheri Akadeemias ja alates 2000. aastast on ta pühapäeva hommikuti ametis, mis on olulisem kui muud tööd ja tegemised. Tihti küsitakse temalt, miks just Läti, kirik ja talupidamine. Samm ei tea miks, aga siiani pole keegi imestanud, miks on ta sisekujundaja ja arhitekt. Ta ei usu, et siin on loogiline seos. Pigem ongi see kõik kokku üks töö, mis tahab tegemist.’

VILLE LAUSMÄE

Ville Lausmäe on sisearhitektuuribüroo VLS asutaja ning osalenud erinevat liiki projektides alates rahvusmuuseumist kuni eramajade sisekujunduse loomiseni.

Saanud hariduse Eesti Kunstiakadeemias ja õppides sealses magistriõppes sai ta eelmisel aastal auhindu Balti Filmi- ja Meediakooli hoone sisekujunduse eest.